Mariell Jüssi & Rene Valner

info@karuskose.com

  • facebook
  • flickr

Suitsna Toonoja taliteed otsimas

March 1, 2015

Käisime uurimas mis on järel NL topokaart o42 1:200000 (1953) ja NL topokaart o42 1:25000 (1948) märgitud Suitsna Toonoja taliteest. Kui esimesel on talitee tulenevalt mõõtkavat esitatud suhteliselt skemaatiliselt, siis väiksemõõtkavalisel kaardil on talitee esitatud piisavalt täpselt ja Maametist koordinaate GPS-i toksides võiks olla võimalik mööda talitee trassi kulgeda.

 

Kui ajalooliste kaartide pealt tänapäevasele aerofotole ümber lülituda, siis õhust võib midagi aimata  - samas on loomarajad aerofotolt märksa paremini jälgitavad. Samas võib loota et looduses on märke mis vana talitee trassile viitavad: maastikuloogika või taimkatte erisused, mida aerofotolt ei paista. Näiteks Tõramaalt üle Riisa raba lõunapoolse otsa viiv talitee on õhust vaevu märgatav, kuid looduses kergesti järgitav tänu hobusesõnnikuga väetatud rabamändide paremale kasvule.

 

Et matkast lisaks avastamis ja maadeuurimisrõõmule veel midagi välja pigistada, otsustasime jagada matka lühemateks navigeerimisharjutusteks ja dokumenteerida kas ja kui suured on marsruudi magnetilised anomaaliad. 

 

Navigeerimiseks kasutasime Eesti Kaardikeskuse 1:50000 põhikaardi lehest 0-35-51 (Suure Jaani) tehtud A3 lamineeritud värvikoopiat. Jagasime marsruudi kümneks erinevaks etapiks: esimesed lihtsamad ja positsioneerimine enamasti tehtav puhtalt kaarti lugedes. Lageraba etappidel orienteerusime WGS84 koordinaatide, asimuutide ja vahemaade abil. Enamasti lõppes iga etapp looduses ja kaardil tuvastatava maamärgiga (laugas, Toonoja põllud, rabasaare nurk). Viimased etapid jätsime teadlikult pimeda peale, et oleks keerulisem ja põnevam.

 

Kontrolliks kasutasime Garmini käsi GPS-i salvestatud teepunkte. Orienteerumise lihtsustamiseks taandasime kaardivõrgustiku magnetilisele põhjapoolusele vastavaks (deklinatsioon 8ºE). Magnetiliste anomaaliate tuvastamiseks kasutasime Androidi rakendust GPS Status

 

Kaks esimest etappi olid orienteerimise seisukohast lihtsad, kuna kulgesime mööda Raudna ja Lemmjõe kallast Suitsna oja ja talukohani. Seeeest käimine üleujutatud ja seejärel jäätunud lammimetsas nõudis aega,  täit tähelepanu ja ülimat tunnetust.
 

Järgmised etapid Toonaojani olid põhiliselt asimuudi hoidmine, kiiruse ja kohalejõudmise aja hindamine. Üllatuslikult oli me keskmine liikumiskiirus madal, ligikaudu 3km/h, kuna raba oli hakanud sulama ja ca 5cm paksune muda jäätunud aluspinnasel väga libe.

 

Pealelõunased etapid Toonojalt tagasi Karuskosele olid keerulised, kuna head visuaalset orientiiri pole kuskilt võtta ja rabasaarte asukoha määramine 1:50000 kaardi järgi pigem oletamine kui kindla peale minek. Kõige pikemal eelviimasel etapil korrigeerisime kurssi kolmel korral, osaliselt et kasutada ära lagedamat ja kiiremat lageraba, teisalt et mööduda Lemmjõe kordoni tagusest keerulisest rabasaarest pigem paremalt. Viimane asimuudi ja vahemaaetapp Lemmjõe rabasaare nurgast Lemmjõe SKV piirisihini  toimus juba pimedas aga hea õnn viis meid sihile.

 

Kokkuvõtvalt võib välja tuua paar olulisemat punkti:

  1. Suitsna-Toonoja talitee trass pole 60-70 aastat hiljem enam tuvastatav, küll aga on jälgitav talitee algus Suitsna oja ääres ja Suitsnast põhja pool asuva jõhvikaraba põhjarinnas.

  2. Keskmine kiirus ca 3km/h,

  3. Asimuudi - kauguse ja keskmise kiireu põhjal orienteerumine talvel ja lagerabas on suhteliselt täpne 

  4. Magnetanomaaliad vaatamata otsingutele ei tuvastatud.

  5. Kompassi, asimuudi ja vahemaade järgi navigeerimine pole isegi retkejuhtideks õppijatele midagi iseenesest mõistetavat ja tahab kõvasti harjutamist.


 Ekraanitõmmis Karuskose - Suitsna - Toonaoja - Karuskose teekond Google My Tracks rakenduses ja Google Earth link.

 

Lugemist: Toonoja küla

                  Soomaa luhad

Please reload

Featured Posts

Nigeri kõrbebluus Karuskosel

November 12, 2014

1/1
Please reload

Recent Posts
Please reload

Archive
Please reload

Search By Tags
Please reload